Täiendkoolitus õpetajatele

Algavad koolitused 2016/2017 õppeaastal

LTOM.TK.001 Kaasav õpetamine loodusainetes kasutades erinevaid õpikeskkondi.

Registreerumine ja info koolituse kohta siit (grupp täis)

Rohkem informatsiooni ja registreerimine II gruppi siit (grupp täis)

Rohkem informatsiooni ja registreerimine III gruppi siit uus grupp

Põhikooli bioloogia-, geograafia-, keemia- või füüsikaõpetaja lisaeriala Tartu Ülikoolist

Lisainfo

Oodatud on

• pedagoogilise kõrghariduse või sellele vastava kvalifikatsiooniga ning

• üldharidus- või kutsekoolis õpetajana töötavad inimesed.

Koolituse eesmärk: valmistada ette põhikooli ühe loodusaine (bioloogia, geograafia, keemia või füüsika) õpetajaid.

Koolitus toimub kahepäevaste sessioonidena enamasti üks kord kuus kahe aasta jooksul. Sessioonide ajalisel planeerimisel arvestatakse osavõtjate soove.

Koolituse sisu moodustavad hoolega disainitud didaktika, praktika ning aineõppe moodulid. Mooduleid viivad läbi kogenud ja reaalselt koolis töötavad ainedidaktikud ning oma ala parimad õppejõud. On võimalus üle kanda varem läbitud aineid, sh ka täiendkoolitustel. Praktikat on võimalik teha oma koolis ülikoolipoolse juhendaja koordineerimisel.

Koolituse maht on 30 EAP, millest 240 tundi on auditoorset tööd (loengud, seminarid, praktikumid ja praktika) ja 540 tundi iseseisvat tööd ühe lisaeriala kohta).

Koolituse läbimisel väljastatakse Tartu Ülikooli täienduskoolituse tunnistus.

Nõutavad dokumendid:

• Motivatsioonikiri (eesti keeles; maht 1 lk A4): motivatsioonikirjas põhjendab kandidaat oma õppimatuleku soovi, väljendab oma õpieesmärke, seostades neid varasema hariduse ja töökogemusega.

• Kõrgharidust tõendava dokumendi koopia (diplom ja akadeemiline õiend)

• Avaldus vabas vormis.

Dokumentide vastuvõtt: kuni 16.november 2016. Dokumendid saata elektrooniliselt klaara.kask@ut.ee või postiga Vanemuise 46-228, Tartu, 51014.

Maksumus: ümberõpe on tasuta. Õppijal tuleb katta transpordi, majutuse ja toitlustuse kulud.

Registreerida saab Tartu Ülikooli kodulehel valides ikooni Täiendusõpe ja Haridusteadused või siit 

Täiendav info

Klaara Kask

TÜ loodusteadusliku hariduse keskus

7375083

 ja registreerimine siit

Raamatud ja materjalid

Raamat "Paradigmaatilised suundumused loodusainete õpetamisel üldhariduskoolis" 

Raamat "Uuenduslik koolidisain kui haridusmuutuste kiirendi", koostaja Sirje Pärismaa

Avatud ruumi õppikeskkond Tartu Hansa koolis- ootused ja arvamused. Klaara Kask, Tartu Ülikooli teadur

Varem toimunud koolitused

LOLO.TK.014 Õpilaste uurimistööde juhendamine 

Toimus kaks kahepäevast õppesessiooni vahemikus 01.10.2013 - 23.03.2014

Eesmärgiks seati, et õpetajad omaks teadmisi ja oskusi uurimistöö tegemiseks, juhendamiseks ning uurimistöö aluste kursuse läbiviimiseks.

Õpiväljundid:

õpetaja:

1) tunneb uurimistöö koostamise metoodikat ja suudab soovitada õpilastele relevantseid uurimistöö teemasid;

2) oskab kasutada erinevaid andmebaase info otsimiseks ja hinnata kriitiliselt leitud infot;

3) tunneb peamisi andmete kogumise meetodeid (vaatlus, eksperiment, küsitlus jt);

4) valdab kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetoditega kogutud andmete erinevaid analüüsimise viise ja oskab teha järeldusi;

5) oskab juhendada õpilast uurimistöö koostamisel, vormistamisel ja kaitsmisel;

6) oskab anda konstruktiivset tagasisidet õpilase uurimistöö kohta; 7) oskab kirjutada retsensiooni.

Sisu: Õpilasele relevantse uurimistöö teema leidmine. Uurimistöö kolm etappi: planeerimine, andmete kogumine ja analüüsimine. Kasutatava kirjanduse valimine, andmebaaside kasutamine ja info kriitiline hindamine. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid. Andmeanalüüs kvalitatiivses ja kvantitatiivses uurimistöös. Uurimistöö vormistamine. Kaitsekõne ja esitluse koostamine. Tööde retsenseerimine.

Nõuded lõpetamiseks: Ühe andmete kogumise meetodi praktiline läbitegemine ja tulemuste esitamine kaaslastele. Retsensiooni koostamine. Kursuse lõpetas 27 põhikooli ja gümnaasiumi õpetajat.

LOLO.TK.013 Valikkursus "Loodusteadused-tehnoloogia-ühiskond" 

Vahemikus 01.10.2013- 20.06.2014 toimus kolm õppesessiooni, neist kaks kahepäevast sessiooni Tartus ja kaks ühepäevast (rühmades) Tallinnas ja Tartus - vastavalt osalejate soovile. Sessioonid sisaldasid loenguid, seminare ja praktilist tööd ning iseseisvat tööd sessioonide vahelisel ajal.

Eesmärgiks seati

a) kujundada teadmisi ja oskusi kaasaegsete sotsiaal- teaduslike probleemide interdistsiplinaarseks lahendamiseks uurimuslikul meetodil,

b) omandada teadmisi ja oskusi sotsiaal- teadusliku otsuse tegemise protsessi läbiviimiseks,

c) omandada teadmisi ja oskusi õppematerjalide modifitseerimiseks ja koostamiseks õpilastele relevantse ( ja motiveeriva) õpetuse tagamisel,

d) kujundada oskus väärtustada ja kasutada õppimist suunavat hindamist.

Sisu: valikkursuse kontseptuaalne ülesehitus: õpilaste motiveerimine, probleemi lahendamine, sotsiaal-teadusliku otsuse tegemise mehhanismid ja hindamine. Uurimuslikud eksperimentaalsed tööd. Ülevaade 20 interdistsiplinaarse mooduli sisust ja õpetamisest (nt. Osooniaugud ja ultraviolettkiirgus: kas risk elule? Toidulisandid: kas poolt või vastu? Alternatiivsed energiaallikad: kas biodiisel on lahendus? Kaalu langetavad preparaadid: kas farmaatsiatööstus teenib inimeste huve? Mürgised kemikaalid meie ümber: kas maksame luksuse eest õiget hinda? Lõhnad: kas ainult parfümeeria? Kas isetehtud seep on tänapäeva maailmas elujõuline? Kosmosetehnoloogia rakendused. Luuresatelliidid: kõikenägev jälitussüsteem, kas meie tulevik? Viirused- milline on meie tulevik?) Osalejad valisid välja 8 moodulit põhjalikuks käsitlemiseks (sh praktiliste tööde läbi tegemine) ja modifitseerimiseks ning koostasid ise valikkursuse näidiskava. Kursuse käigus tuli koolis läbi proovida ja tagasisidestada vähemalt ühte moodulit.

Õpiväljund: kompetentsus õpetada valikkursust arvestades õpilaste eripära. Oskus motiveerida õpilasi. Interdistsiplinaarsed teadmised valikkursuses käsitlevate kaasaegsete probleemide kohta. Oskus ise koostada õppematerjale ja disainida õppeprotsessi läbiviimise mudel. Oskus kanda üle omandatud teadmisi ja oskusi õppekava kohustuslike kursuste õpetamisse. Oskus nõustada kolleege valikkursuse õpetamisel. Nõuded lõpetamiseks: Ühe mooduli modifitseerimine ja interaktiivse stsenaariumi koostamine sellele ning esitamine seminaris. Kursuse näidiskava koostamine arvestades õpilaste eripära. Koolis läbiproovitud mooduli efektiivsuse analüüsimine (sh tagasiside õpilastelt).

Kursuse lõpetas 26 gümnaasiumi loodusteaduste õpetajat.

LOLO.TK.020 Gümnaasiumi bioloogia valikkursus "Rakendusbioloogia" - kaasaegne sisu ja metoodika

Vahemikus 01.02.2014 - 15.06.2014 toimus kaks kahepäevast sessiooni.

Eesmärgiks seati arendada bioloogiaõpetajate rakendusbioloogia-alaseid kaasaegseid teadmisi ja oskusi ning nende õpetamise metoodikaid, mis võimaldavad täita valikkursuse "Rakendusbioloogia" õppe- ja kasvatuseesmärke. Kujundada oskust arendada õpilaste igapäevaelu probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskust, mis suurendavad õpilaste toimetulekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Tutvustada õpetajatele aktiivõppe põhimõtteid järgiva õppetegevuse rõhuasetusi rakendusbioloogia kontekstis ning loodusteaduslikule meetodile tuginevat uurimuslikku käsitlust ning looduslikku, tehnoloogilist ja sotsiaalset keskkonda siduvate probleemide lahendamist, millega kaasneb õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng. Tutvustada õpikeskkonna laiendamise võimalustega (Teaduskeskus AHHAA, TÜMRI ja Geenikeskuse laborid).

Sisu: Bioteaduste bussi tutvustus. Loengud: Geenidiagnostika, Personaalmeditsiin ning Lõhepopulatsioonide geneetika ja molekulaargeneetiline tõuaretus. Miks on vaja põllumajandusloomi geneetiliselt identifitseerida? Pärmseened toiduainete tehnoloogias, Järvede tervendamine, Transgeneetika.

Õpiväljund: Koolitusel omandas õpetaja kaasaegsed ainealased teadmised ja pedagoogilised oskused selleks et tema õpilased saavutaksid valikkursuse "Rakendusbioloogia" läbimisel järgmised õpitulemused: õpilane 1) seostab rakendusbioloogiat bioloogiaga ja teiste loodusteadustega; 2) toob näiteid rakendusbioloogia valdkondade kohta põllumajanduses, toiduaine- ja ravimitööstuses ning energeetikas; 3) analüüsib rakendusbioloogia seost isikliku igapäevaeluga; 4) selgitab bioloogiaalaste alus- ja rakendusuuringute seoseid; 5) analüüsib ja hindab eri organismirühmade rakendusbioloogilisi rakendusi ning toob nende kohta näiteid; 6) selgitab raku- ja embrüotehnoloogia tegevusvaldkondi ning toob nende kohta näiteid; 7) lahendab raku- ja embrüotehnoloogiaga seotud dilemmaprobleeme; 9) seostab rakendusbioloogiat säästva arenguga. Lisaks valdab õpetaja oskust arendada õpilaste üldpädevusi ( nt probleemi lahendamine, põhjendamine ja otsuste tegemine).

Nõuded lõpetamiseks: Valikkursuse "Rakendusbioloogia" kaasaegse ja integreeritud töökava koostamine, tööjuhendite koostamine rakendusbioloogias ja geenitehnoloogias kas praktilise tööna või arvutipõhisena.

Tunnistuse said 20 üld- ja kutsehariduse pedagoogi ning gümnaasiumiastme bioloogiaõpetajat.

LOLO.TK.022 Motiveerivad uurimuslikud praktilised tööd põhikooli loodusteaduste tundides 

Vahemikus 01.03.2014 – 25.09. 2014 toimus kaks kahepäevast õppesessiooni, mis sisaldasid loenguid, seminare ja praktilist tööd ning iseseisvat tööd sessioonide vahelisel ajal. Eesmärgiks seati õppekava täitmiseks vajaliku põhikooli loodusainete õpetajate professionaalsuse suurendamise.

Sisu: Loengud sisaldasid uurimusliku õppe teoreetilisi aluseid ja nende põhjendust, samuti põhikooli õpilaste motiveerimise võimalusi. Seminarides toimus arutelu ja tööjuhendite modifitseerimine. Praktiline töö sisaldas läbiviija poolt koostatud uurimusliku praktilise töö läbitegemist, kus õpetaja oli õpilase rollis. Iseseisev töö eeldas ühe tööjuhendi läbitegemist oma tundides ja ühe motiveeriva uurimusliku tööjuhendi koostamist. Iseseisva töö arutelu ja hindamine toimus järgmises seminaris.

Õpiväljundid.

 Kursus toetas õppekavas toimunud üldiste ja ainealaste muudatuste ja uuenduste ellurakendamist ning sisaldas didaktilist aspekti.

1. Õpetajate arusaam uurimuslikust õppest ja selle erinevatest tasemetest paranes.

2. Õpetajate professionaalsus õpetada uurimuslikult paranes.

3. Õpetajad oskavad enam õpilasi motiveerida.

4. Õpetajate oskus koostada uurimuslikke tööjuhendeid paranes.

Nõuded lõpetamiseks: Kahe või enama tööjuhendi abil uurimusliku töö läbiviimine loodusteaduste tundides. Ühe uurimusliku tööjuhendi koostamine, mis sisaldab ka hindamist.

Kursuse lõpetas 28 põhikooli loodusteaduste õpetajat.

LOLO.TK.018 Üldpädevuste kujundamise ning läbivate teemade käsitlemise võimalusi keemia ja füüsika õpetamisel III ja IV kooliastmes 

Vahemikus 17.03.2014 - 19.12.2014 toimus kaks kahepäevast sessiooni.

Eesmärgiks seati kujundada osalejate teadmisi, arusaamu ning oskusi õpilaste üldpädevuste arendamise ja läbivate teemade käsitlemise toetamiseks füüsika ja keemia õpetamisel III ja IV kooliastmes.

Sisu: Õppetöö toimub interaktiivsete loengute, arutelude, rühmatööde, praktiliste ning iseseisvate tööde vormis. Osalejad varustatakse õppematerjalidega, mis toetavad üldpädevuste kujunemist ning läbivate teemade käsitlemist füüsika ja keemia tundides. Kursuse käigus töötavad osalejad läbi ning modifitseerivad olemasolevaid õppematerjale vastavalt oma õpilaste huvidele, võimetele ning vajadustele. Tutvutakse disaini- ja probleemipõhise õppe näidetega ning modelleeritakse tehnoloogilise disaini protsessi. Läbitehtavad praktilised tööd hõlmavad selliseid tegevusi nagu jäätisemasina ning kosmeetiliste toodete disainimine, DNA eraldamine ja elektroforees kasutades kättesaadavaid vahendeid (samuti tutvutakse teiste kriminalistikas kasutatavate analüüsimeetoditega) ning heli analüüsimine ja süntees. Kursuse käigus külastatakse kohtuteaduste laboreid. Samuti tutvutakse meditsiinilises diagnostikas kasutatavate meetoditega. Moodle keskkond on mõeldud õppematerjalide jagamiseks, sessioonidevaheliseks suhtlemiseks ning kursuse lõputöö ülespanemiseks.

Õpiväljund: Kursuse lõpetanud õpetaja: on teadlik õppekava läbivate teemade käsitlemise ning õpilaste üldpädevuste arendamise mõningatest võimalustest keemia ja füüsika õpetamisel; mõistab kriitilise ning loova mõtlemise arendamise olulisust õpilase arengu seisukohalt, oskab kujundada õpikeskkondi, mis seda toetavad; on teadlik mitmesugustest ressurssidest (õppematerjalid, keskkonnad), mida saab kasutada probleemi-, projekti- ning disainipõhise õppe rakendamisel; rakendab probleemipõhist, projektipõhist või disainipõhist õpetamist oma tundides ning reflekteerib saadud kogemust.

Nõuded lõpetamiseks: osavõtt seminaridest (vähemalt 80% ulatuses); kursuse käigus modifitseeritud õppematerjalide (vähemalt ühe projekti, õppemooduli) rakendamist ning reflekteerimist kursuse lõputöö näol.

Tunnistuse said 29 üld- ja kutsehariduse pedagoogi (põhikooli ja gümnaasiumi füüsika, keemia ning loodusõpetuse õpetajad).

LOLO.TK.021 Interdistsiplinaarsus gümnaasiumi loodusteaduste tundides 

Vahemikus 01.10.2014 - 19.12.2014 toimus kaks kahepäevast sessiooni.

Eesmärgiks seati suurendada gümnaasiumiõpetajate professionaalsust õppekavas rõhutatud ainetevahelise lõimimise valdkonnas.

Sisu: Ainetevaheline lõimimine kui tervikliku maailmapildi alus. Energia füüsikas, keemias, bioloogias ja geograafias. Mõistekaart kui interdistsiplinaarsete teadmiste mõõtevahend.

Praktilised näited ainetevaheliseks lõimimiseks gümnaasiumis (sisaldab ka Vernier' vahendite kasutamisi keemia, bioloogia ja füüsika katsevahendina). Osavõtjate iseseisvate tööde arutelu ja hinnang (õpetajate kogemuste vahetamine). Loengud Tallinna ja Tartu ülikoolide pedagoogikateadlastelt. Seminarid arutlusteks, diskussioonideks ja hinnangute andmiseks. Praktilised tööd, kus õpetajad on õpilase rollis ja teevad läbi, analüüsivad ja annavd hinnangu koolituse läbiviijate koostatud materjalidele. Rühmatööna koostatakse tööjuhendid õppeainete vaheliseks lõimitud õpetamiseks.

Iseseisva tööna koostab iga õpetaja õppematerjali, mida analüüsitakse ja täiendatakse ning pannakse Moodle keskkonda osavõtjatele kasutamiseks.

Õpiväljundid: 1. Õpetaja väärtustab interdistsiplinaarsust kui olulist kriteeriumi loodusainete õpetamisel. 2. Õpetajad omavad interdistsiplinaarseid teadmisi ja oskusi ning kasutavad neid senisest enam tundide läbiviimisel. 3. Õpetajad oskavad koostada interdistsiplinaarseid projekte, mis hõlmavad kahe või enama loodusaine integreeritud teadmisi.

Nõuded lõpetamiseks: Õpetaja on kasutanud oma tundides ainetevahelist lõimimist ja annab sellest tagasisidet. Õpetaja koostab õppematerjali ainetevaheliseks lõimimiseks Tunnistuse said 27 gümnaasiumi loodusainete õpetajat.

LOLO.TK.016 Õpetaja kui uurija: tegevusuuringu kasutamise võimalusi õppimise, õpetamise ning hariduse edendamiseks 

Vahemikus 01.10.2014 – 31.05. 2015 toimunud e-kursus.

Eesmärgiks seati selgitada õpetajale tegevusuuringu põhimõtteid ning näidata selle kasulikkust õpetaja igapäevatöö jaoks. Varustada õpetaja teoreetiliste teadmiste ning praktiliste oskustega tegevusuuringu läbiviimiseks ning tulemuste esitamiseks.

Sisu: Auditoorne töö toimub loengute, diskussioonide ning probleemülesannete lahendamise vormis. Kogu ülejäänud kursus pärast esimest õppepäeva toimub Moodle keskkonnas, kus iga õppetüki läbimiseks on kaks nädalat (koos igakordse väikesemahulise koduülesande sooritamisega). Kursuse jooksul kasutatakse õppetöö osana kujundavat hindamist (sh vastastikust ning enesehindamist). Moodle keskkond on mõeldud kursuse õppematerjalide jagamiseks, omavaheliseks suhtlemiseks, juhendajapoolse tagasiside andmiseks ning kursuse käigus tehtud tööde ülespanemiseks ning vastastikuseks hindamiseks.

Õpiväljundid: Kursuse läbimise tulemusena oodatakse, et õpetaja: on teadlik erinevatest võimalustest, kuidas viia klassis/koolis läbi tegevusuuringut, viib läbi tegevusuuringu klassis/koolis kasutades vaatlusi, intervjueerimist, küsimustikke või teste, tutvustab tegevusuuringu tulemusi teistele kursusel osalejatele ning soovi korral ka avalikkusele (publitseerimine, esinemine hariduskonverentsidel jms.).

Nõuded lõpetamiseks: Hindamisele kuuluvad: õppeülesanded, mis on esitatud iga õppetüki (3.-12.) sees e-õppe keskkonnas (sooritatud vähemalt 80% ulatuses); läbiviidud tegevusuuringu kokkuvõte (artikkel või poster).

Tunnistuse said 20 üld- ja kutsehariduse pedagoogi.

LOLO.TK.019 Kaasaegsete tehnoloogiliste õppevahendite kasutamine uurimuslikus õppes läbivate teemade "Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng", "Tehnoloogia ja innovatsioon" ning "Tervis ja ohutus" õpetamisel 

Vahemikus 01.11.2014 - 31.05.2015 toimus kaks kahepäevast sessiooni, sealhulgas üks koolituspäev Äksi Looduskoolis. Eesmärgiks seati kujundada õpetajate oskust arendada õpilaste üldisi pädevusi (probleemi lahendamise, põhjendamise ja otsuse tegemise oskust, loovust ning uurimuslike oskusi) ning siduda neid läbivate teemade õpetamisega. Tutvustada tehnoloogiliste õppevahendite võimalusi uurimusliku õppe rakendamisel loodusainetes ja läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ integreerimisel erinevatesse ainetesse.

Sisu: Uurimuslik õpe, probleemi lahendamise, põhjendamise ning otsuse tegemise mudelite rakendamine, praktilised tööd tehnoloogiliste vahendite ja digitaalsete andmekogujatega. Keskkonnaparameetrid ja nende mõõtmine ning nende omavaheliste seoste interpreteerimine. Inimest mõjutavad keskkonnafaktorid ja nende mõõtmine. Uurimistööde loov planeerimine ja innovaatiline lähenemine nende seostamisel läbivate teemadega (Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng", "Tehnoloogia ja innovatsioon" ning "Tervis ja ohutus").

Loeng, diskussioon, ajurünnak innovatiivsete ideede genereerimiseks, praktilised keskkonna- alased uurimuslikud tööd kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite ja digitaalsete andmekogujate kasutamisega. Rühmatöödena läbi planeeritud ja läbi viidud praktiliste tööde esitlemine. Iseseisev uurimusliku praktilise töö juhendi koostamine. Probleemi lahendamise ja otsuse tegemise protsessi ning põhjendamise ning argumenteerimise mudelite rakendamine.

Õpiväljundid: Õpetajad oskavad läbi viia uurimuslikku õpet ja juhendada uurimuslikke töid (põhikooli loovtööd, gümnaasiumi õpilasuurimused ja praktilised tööd), kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi õppevahendeid (Vernieri ja Pasco digitaalseid andmekogujad ja nende juurde kuuluvaid andureid, teised tavakasutuses olevad tehnoloogilised vahendid, nagu pulsi- ja vererõhumõõtjaid, pulsikellad, digitaalseid multifunktsionaalseid kaalud, rasvamõõturid, alkomeetrid jne). Osalejad suudavad juhendada õpilaste probleemilahendamise ja otsuse tegemise protsessi ning põhjendatud järelduste tegemise oskust. Loova lähenemise arendamise oskus uurimuslikus õppes, seonduvalt läbivate teemadega ("Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng", "Tehnoloogia ja innovatsioon" ning "Tervis ja ohutus" .

Nõuded lõpetamiseks: Läbi viidud praktiliste tööde esitluste hindamine ning iseseisvalt planeeritud ja koostatud praktilise uurimusliku tööjuhendi hindamine.

Tunnistuse said 20 üld- ja kutsehariduse loodusõpetus, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) ja tehnoloogia õpetajat.


LOLO.TK.017 Kujundav ja kokkuvõttev hindamine loodusteaduste õpetamisel III ja IV kooliastmes 

Vahemikus 01.12.2014 - 31.05.2015 toimus üks kahepäevane ja kaks ühepäevast sessioonina. Sessioonide vahel (1-2 kuud) ja järel toimub õppetegevus Moodle keskkonnas.

Eesmärgiks seati kujundada osalejate hoiakuid, teadmisi ja oskusi kujundava ning kokkuvõtva hindamise rakendamiseks loodusteaduste õpetamisel III ja IV kooliastmes.

Sisu: Õppetöö toimus interaktiivsete loengute, rühma- ning paaristööde vormis. Suur rõhk on pandud praktiliste ülesannete lahendamisele (hindamisinstrumendi koostamine, tagasiside andmise harjutamine, õppeülesannete disainimine, õpilastööde näidishindamine). Kogu kursuse jooksul kasutati õppetöö osana kujundavat hindamist (sh kriteeriumipõhist, vastastikust ning enesehindamist). Moodle keskkond oli mõeldud kursuse õppematerjalide jagamiseks, sessioonidevaheliseks ning -järgseks suhtlemiseks, kursuse käigus tehtud tööde ülespanemiseks ning vastastikuseks hindamiseks. Iseseisev töö seisnes õppematerjalide läbitöötamises, ühe õppeühiku hindamise kava koostamises, rakendamises ning rakendatud kava reflekteerimises; samuti veebipõhises koostöös (sh ühe kaaslase kavale tagasiside andmises).

Õpiväljund: kursuse lõpetaja: mõistab kujundava ja kokkuvõtliku hindamise eesmärke ja ülesandeid, nende erinevust ja seotust; mõistab õpieesmärkide, õpimeetodite ning hindamise omavahelise ühtsuse olulisust; saab aru kujundava hindamise tähtsusest õpilase arengu toetamisel, samuti üld- ja valdkonnapädevuste kujundamisel; oskab kasutada kujundavat (sh enese- ning kaaslaste) hindamist oma igapäevatöös ning analüüsida saadud kogemusi; oskab kasutada nii kujundavat kui ka kokkuvõtvat hindamist (sh kriteeriumipõhist hindamist) uurimuslike tööde, rühmatööde, loodusteaduslike esseede, õpimappide hindamisel; oskab koostada ainealaseid ülesandeid vastavalt Bloome'i (Marzano) taksonoomia tasemetele.

Nõuded lõpetamiseks: võtma osa seminaridest (vähemalt 80% ulatuses); töötama välja ning rakendama õppetöös ühe õppeühiku hindamise kava lähtudes püstitatud õpieesmärkidest ning kasutatud õppemeetoditest, reflekteerima läbiviidud praktikat; andma tagasisidet ühele kaaslase tööle (ühe õppeühiku hindamise kavale).

Tunnistused kursuse läbimise kohta said 21 üld- ja kutse- ja III-IV kooliastme üldhariduse pedagoogi.

LOLH.TK.001 Hindamisülesannete koostamine loodusainete tundides